Lapse väikse sõnavara taga on terve pere liiga pikk ekraaniaeg
Vanemad, kes veedavad palju aega ekraanide ees, ei anna lastele ainult halba eeskuju, vaid jätavad sellega unarusse ka laste keelelise arengu, kirjutab Novaator.
Hiljutises teadusartiklis uurisid Eesti teadlased, kuidas mõjutab vanemate ekraaniaeg laste kõne- ja suhtlusoskust. Selleks vaatasid nad 421 perekonda, kus laste vanus jäi 2,5 ja nelja aasta vahele. Andmed kogusid nad enne koroonapandeemiat.
Tartu Ülikooli arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste rääkis, et keskendusid uuringus sellele, kui palju aega vanemad ja lapsed nädalavahetusel ekraanide ees veetsid. „Nädalalõpp on rohkem see aeg, kus vanemad saavad planeerida, mida nad koos perega teevad. Tööpäevadel on lapsed pikalt lasteaias, pärast tihti ka huviringides. Siis ei jäägi eriti palju vaba aega,“ selgitas Tulviste.
Vanematel tuli täita küsimustik, kus nad pidid hindama, kui palju kasutavad ema, isa ja laps erinevaid ekraaniseadmeid. Samuti tuli teada anda, mille jaoks nad ekraane kasutavad: kas meelelahutuse eesmärgil, õppimiseks või suhtlemiseks, vanemate puhul ka ostlemiseks.
Selgus, et nii lapsed kui ka nende vanemad kasutasid ekraaniseadmeid kõige enam meelelahutuse eesmärgil. Väikeapsed vaatasid peamiselt multikaid. Samuti tuli välja, et ükski ekraanitegevus polnud seotud paremate kõnetesti tulemustega. Nii ema, isa kui ka lapse pikem videomängude mängimise aeg seostus aga halvemate kõnetesti tulemustega.
„Ma olen kohanud paljusid vanemaid, kes usuvad, et kui anda lapsele mingisugune elektrooniline mäng kätte või panna televiisor mängima, siis see on kiire ja tõhus viis lapse rahustamiseks olukordades, kus ta kas jonnib või on pahas tujus. Pikaajaliselt ei ole see aga hea lahendus, sest laps ei õpi sellisel juhul ise oma emotsioone reguleerima. Ekraaniseadmete kasutamine võib küll olla lihtne ja kiire olukorra lahendus, aga sellest ei ole pikaajalist kasu,“ selgitas professor.
Uuringust selgus, et keskmiselt veedavad antud vanuses lapsed Eestis ekraanide ees 1,8 tundi, ema neli tundi ja isa 4,3 tundi. „Lapse 1,8 tundi ekraani ees on üsna pikk aeg arvestades, et WHO ja Ameerika Pediaatrite Ühing on soovitanud, et selles vanuses laps ei tohiks veeta ekraani ees üle ühe tunni,“ rääkis Tulviste. Uuringus jäi ainult kolmandiku laste ekraaniaeg ühe tunni piiresse, 6,7 protsenti selles vanuses lastest ei kasutanud ekraaniseadmeid üldse.
Ema, isa ja lapse ekraaniaja alusel jagunesid pered kolmeks: madala, keskmise ja suure ekraanikasutusega peredeks. Pereliikmed olid oma ekraaniaja poolest sarnased. Kui vanemad veetsid ekraani ees palju aega, tegid seda ka lapsed. Suure ekraanikasutusega peredes oli see vanematel keskmiselt ligi seitse tundi ehk peaaegu terve tööpäev. Nädalavahetusel oli selle rühma peredes kasvavate laste keskmine ekraanikasutus peaaegu kolm tundi päevas.
Uuringust selgus, et suure ekraanikasutusega perede laste testitulemused nii sõnavara kui ka grammatika osas olid halvemad kui teistes peredes. See on professori sõnul seotud ilmselt sellega, et kui ollakse ekraanide taga, suheldakse lapsega ka vähem.
„Väikeste laste kõne arengu seisukohalt on kõige olulisem silmast-silma suhtlus, kus suheldakse lapse endaga, et laps saaks olla aktiivne suhtluspartner. Interaktiivselt omandab laps keelt kõige paremini. See ei ole oluline ainult kõne arengu, vaid ka kognitiivse arengu ning vanematega lähedaste suhete kujunemise pärast,“ rääkis professor.
Vanemad ei oska Tulviste sõnul sageli laste kõne ja suhtlusoskuse arengut eriti oluliseks pidada. „Arengupsühholoogias on aga järjest rohkem näidatud, et varajasest kõne ja suhtlusoskuse arengust sõltub üsna palju see, kuidas lapsel edaspidi läheb: kui hästi ta õpib näiteks lugema ja kirjutama, mis omakorda on kooliedu aluseks ja sellele tuleb tähelepanu pöörata,“ sõnas ta.
Tulviste soovitas vanematel mõelda, kui palju nad ise ja kui palju nende lapsed ekraanide ees aega veedavad. Just kodus pannakse alus tervislike eluviiside kujunemisele, seejuures harjumusele ekraaniseadmeid mõistlikult kasutada.
Oluline on see, et ekraaniseadmeid ei kasutataks nende tegevuste arvelt, mis toetavad selles vanuses lapse arengut. Laps peab saama piisavalt suhelda, koos vanematega raamatuid lugeda, mängida ja liikuda. „Nädalalõppudel võiks teha perega koos midagi toredat ja unustada vähemalt mingiks ajaks ära, et digiseadmed olemas on,“ lausus ta.
